NÄITEMÄNGU AJALUGU SÕRVEMAAL


1901 – Esimesed kirjalikud andmed näitemänguga tegelemise kohta tollases Anseküla kihelkonnas – toimus basaar ja mängiti "Isaisade viisi" ja "Alkoholi õnnistus".
Anseküla Põllumeeste Seltsi näitejuht oli kohalik koolmeister Jaak Ait. Mängiti taluperedes, sageli suvelaatadel, teeõhtuteks õpiti lühinäidendeid. Nimesid tollasest harrastusteatrist: Jaak Vapper, Hindrek Jõgi, Manivalde Jõgi, Leida Raamat.
Sõrvemaal tehti enne ja pärast Teist maailmasõda näitemängu Torgus, Mõntus, Mäebel, Lõopõllul, Rahustes.
Tiirimetsa näitering tegutses haridusseltsi "Küünal" juures – juhendajaks kohalik kiriku-ja kooliõpetaja Voldemar Paivel. Tegutses nn."Kannude" teater (eestvedajad Hindrik ja Leo Kann).
Pärast sõda lavastasid näidendeid ja mängisid ise kaasa Rosalie Salong, Hindrek Arge, Erna ja Hermann Kuldsaar, Linda ja Teodor Aus.

1918. aastal moodustati haridusselts "SALME". Kooliõpetaja Aliide Liiv- Kuut (laulja Marju Kuudi esivanemaid) juhendas segakoori ja näiteringi.Mängiti eesti näidendeid: "Jüri Rumm", "Õitsev meri", Püve talus". Selle perioodi näitlejaid: Ida Kesküla (näitleja Margus Oopkauba vanaema) Kaarel Lepik, Oskar Sarapuu, vennad Vassili ja Jaagup Vahter, Ott Kiil, Linda Kann, Juuli Läets.

1950. aastal valmis Salmele oma rahvamaja. Armeida Sadam oli maja juhatajaks 1963-67 ja sel ajal mängiti juba uuema aja näidendeid näi. "Vanaema kaelavalgus" –kaasa tegid Uno Kuusk, Asta Jakobson, Liidia Õun, Arvo Kesküla jne.

1975. aastal sai valmis Sõrve sovhoosi kontor-klubi. Juuli Järvando oli k-maja direktor ja sellest ajast mäletatakse näidendeid "Kadunud poeg", "Andke vanaema tagasi" Lavale tulid Johhannes Arge, Peeter Vahter, Aino Jõgi, Mati Kainel, Lembit Aas jne.

1982-84 aastal oli k-maja direktor ja näiteringi juht Tõnu Anger, mängiti "Pila –Peetri testamenti", "Kauget merd".
Näitlejad: Tiia Holm, Uno Kuusk, Mati Kainel, Marika Sark, Liia Kasesalu jne.